Tänasest tohib turule viia üksnes selliseid tooteid, kus transrasvade kogus ei ületa kaks grammi 100 grammi rasva kohta.
Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna nõuniku Tiiu Ranna sõnul kehtestati piirmäär juba 2019. aastal. „Tööstustele anti üleminekuaega kaks aastat, et muuta toitude koostist tööstusliku transrasva piirmäära arvestades. Antud muudatus puudutab mistahes tarbijale müüdavat toitu, seda nii kaupluses kui toitlustusettevõttes pakutava osas. Seega peavad nii toidutööstused kui toitlustusettevõtted veenduma, et tarbijale üleantavas toidus ei ületataks tööstusliku transrasva piirmäära,“ selgitas Rand.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeval levib liha, piima ja muu loomse toidu tarbimise kohta rohkem müüte kui kunagi varem. Kui vahel arvatakse, et liha- ja piimatööstuse kaudu jõuavad loomade ravimiseks kasutatud antibiootikumid ka inimeste organismi, siis tegelikult on juba mitukümmend aastat paigas regulatsioonid, mis sel juhtuda ei luba.
Sirje Potisepp pahandas asjatundmatute kommentaaride peale: osa meie toidutööstuse toodangust on kraam, mida inimese toiduks soovitada ei saa. Küll on mahlades liiga palju suhkrut, piimatoodetes ülearu rasva jne.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.