Kui palju kulutasid riigid põllumajanduse toetamiseks 2020. aastal? Milliseks kujunesid põllumajanduspoliitika arengud maailmas pandeemia tingimustes? Kas toetused aitavad toidusüsteemil toime tulla? Sellest kirjutab Maablogis OECD hiljutist raportit tutvustades Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

- Negatiivse tarbijatoetusega riikides kujunes kõrgema toidu hinna kaudu toetus tootjatele kokku 155 miljardit eurot.
- Foto: Pixabay
Põllumajanduse ja toidutootmisega seotud poliitika ees seisab kolm veidi vastandlikku probleemi (inglise keeles “triple challenge”), mis hõlmavad maailma rahvastiku toiduga kindlustamist ja sissetuleku tagamist tarneahela osalistele, vähendades samal ajal valdkonna keskkonnajalajälge ja kasvuhoonegaaside heidet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.