Kui palju kulutasid riigid põllumajanduse toetamiseks 2020. aastal? Milliseks kujunesid põllumajanduspoliitika arengud maailmas pandeemia tingimustes? Kas toetused aitavad toidusüsteemil toime tulla? Sellest kirjutab Maablogis OECD hiljutist raportit tutvustades Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.
Negatiivse tarbijatoetusega riikides kujunes kõrgema toidu hinna kaudu toetus tootjatele kokku 155 miljardit eurot.
  • Negatiivse tarbijatoetusega riikides kujunes kõrgema toidu hinna kaudu toetus tootjatele kokku 155 miljardit eurot.
  • Foto: Pixabay
Põllumajanduse ja toidutootmisega seotud poliitika ees seisab kolm veidi vastandlikku probleemi (inglise keeles “triple challenge”), mis hõlmavad maailma rahvastiku toiduga kindlustamist ja sissetuleku tagamist tarneahela osalistele, vähendades samal ajal valdkonna keskkonnajalajälge ja kasvuhoonegaaside heidet.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele