Rohepöördega kaasnevad muudatused peavad olema ettevõtete jaoks ka majanduslikult teostatavad ning selle nimel tuleb pingutada nii ettevõtjatel, tarbijatel kui ka riigil üheskoos, ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Keskkonnahoid on põllumajanduse lahutamatu osa ning juba täna teevad ettevõtjad üha suuremaid jõupingutusi, et aidata kaasa raskete kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele.
Foto: Pixabay
Põllumajanduskoda peab oluliseks, et enne otsuste tegemist oleks olemas arusaam kliimapaketi ja ELi roheleppe strateegiate koosmõjust Eesti põllumajandus- ja toidutootmisele. Ülevaate saamiseks Eesti põllumajandussektori reaalsest keskkonnamõjust on vaja asukoha ning majandamisviisi põhist terviklikku hinnangut. Samuti ei saa rohepöörde eesmärkide saavutamine toimuda kohaliku tootmise ja loomade arvu vähendamise kaudu.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.