Värskelt valminud Eesti biomajanduse olukorra ja väljavaadete uuringu kohaselt on Eesti biomajandus pigem traditsiooniline ega väärinda kogu meie biomassi piisavalt. Meie biomajandusel on aga kõrge potentsiaal panustada senisest rohkem kestlikku majandusarengusse ja rohepöördesse.
Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning Eesti Teadusagentuuri rakendusuuringute toetusmeetme RITA ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel valminud uuringus on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Balti Uuringute Instituudi teadlased kaardistanud Eesti biomajanduse tänase olukorra ning töötanud välja tulevikustsenaariumid, potentsiaalsed ärimudelid ning poliitikasoovitused Eesti biomajanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.