Ehkki sülti ja verivorsti peetakse traditsiooniliselt jõuluaja toiduks, kasvab mõlema toote müük mühinal juba oktoobri algusest saadik. Nõo Lihatööstuse veretoodete müük suurenes oktoobris-novembris aastaga 24 protsenti ja süldi müük tervelt 40 protsenti.

- Ehkki veretoodete müük on olnud tänavu sügisel üllatavalt kõrge, saavutab tarbimine absoluutse tipu siiski aasta viimastel nädalatel ehk jõulude ja aastavahetuse paiku, mil Eesti inimesed söövad üle 300 tonni veretooteid.
- Foto: Erik Prozes
„Öeldakse, et verivorsti parim müügimees on lumi, samas nägime, kuidas juba oktoobrist hakkas grillvorst tasapisi asenduma verivorstiga. Julgen öelda, et eriti noorema põlvkonna tarbijad on veretoodetest üha teadlikumad ja näevad neis maitsvat ning tervislikku alternatiivi. Kvaliteetse verivorsti tunnused on naturaalne seaveri, odrakruubid või -tangud, naturaalne sea- või lambasool ja vähe lisaaineid,“ ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Järgmisel aastal tähistab Nõo Lihatööstus oma 30. tegutsemisaastat. Ettevõte sai loodud 1992. aastal Nõo kolhoosi vorstitsehhi ruumides ning esimeseks tooteks oli legendaarne Nõo rulaad, mida valmistati toona 100 kilo päevas. Nüüdseks kuulub Nõo portfelli üle 400 lihatoote, mida on Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki sõnul väga palju, kuid tegemata ju ka jätta ei saa ning tootearendus käib pidevalt täiskäigul edasi.
Eesti toiduainetööstuse sektori käekäiku tutvustaval pressikonverentsil nentisid tootjad, et tootmiseks vajalike sisendite nagu kütus, elekter, teravili ja pakendite hinnad tõusevad ning ka tööjõukulud suurenevad. Samas on jäänud toodangu maht eelmise aasta tasemele, kuid ettevõtete kasumid kahanenud kolmandiku võrra.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.