Sel aastal on RMK taastanud kaitse- ja hoiualadel kokku 270 hektarit poollooduslikke kooslusi, et oleks võimalik neid taas heina- ja karjamaadena kasutusele võtta.

- Taastatud aladel saab taas heina teha ja loomi karjatada.
- Foto: Erik Prozes
Taastamistööde käigus raiuti aladelt maha puud ja põõsad, freesiti maha kännud ja vajadusel ka mättad ning ebaühtlane pinnas tasandati – kõike selleks, et saaks neil maadel taas heina teha ning loomi karjatada. Poollooduslike koosluste taastamine ning hilisem niitmine ja karjatamine on vajalikud selleks, et need alad kinni ei kasvaks ning säiliks neile omane liigirikkus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.