Tänu kõigi poolte ühistele pingutustele ei ole Eestis taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba kolm aastat. Seda mõtet kinnitasid nii põllumehed, mesinikud kui valdkonna ametnikud 17. veebruaril Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel toimunud traditsioonilisel ümarlaual.

- Seire tulemustest selgub, et aastatel 2018-2020 on Eesti päritolu meest võimalike saasteainete tuvastamiseks võetud kokku 118 proovi, mis kõik on vastanud nõuetele.
- Foto: Unsplash
„Väga hea meel on näha kõikide osaliste panust koostöösse! Sellest võidavad kõik: nii mesilased, taimed, keskkond kui tarbijad,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreen. Mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline seos on kasukoosluse põhine – taimekasvatajad loovad mesinikele eeldused edu saavutamiseks ja mesinikud omakorda taimekasvatajatele. „Tänapäevane taimekasvataja on oma tegevustes vastutustundlik, arvestab loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast,“ lisas Kreen.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktiivne koostöö Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA), taimekasvatajate ning mesinike vahel on loonud eeldused, et juba kolm aastat järjest ei ole taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet.
Kui plaanid oma aeda uut muru rajada, ei ole august ega varasügis sugugi hilja – pigem vastupidi. Augusti keskpaik pakub murukülviks just sobivaid tingimusi: muld on veel soe, niiskust jagub ning enne külmade saabumist on piisavalt aega, et muru saaks juurduda. Sügisel rajatud muru tärkab kevadel kiiremini ja tugevamana, pakkudes eelise varasemas arengus.