Emotsioonid ja hirmud ohustavad fakte ja teadust ning see võib anda hoobi lootusele saada ELilt glüfosaadile uus heakskiit – otsus, mis mõjutab nii kliimat kui ka keskkonda, kirjutab Merete Hattesen väljaande Mark Plus kolumnis.

- Glüfosaat on ELi korraldatud üldises ümberhindamises saanud „puhta lehe“ – nn puhta karistusregistri.
- Foto: Pixabay
Pärast seda, kui 2017. aastal pikendati glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra, on vahend ELis lubatud kuni 15. detsembrini 2022. Võiks arvata, et viieaastane pikendamine tagab valdkonnale rahu, aga seda ei juhtunud. Vastupidi, mitmed ELi riigid ja poliitikud on aktiivselt tegutsenud keelustamise nimel. Paljud põllumehed aga kardavad kaotada glüfosaati, mis on Taanis ja maailmas enimkasutatav pestitsiid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.