Emotsioonid ja hirmud ohustavad fakte ja teadust ning see võib anda hoobi lootusele saada ELilt glüfosaadile uus heakskiit – otsus, mis mõjutab nii kliimat kui ka keskkonda, kirjutab Merete Hattesen väljaande Mark Plus kolumnis.

- Glüfosaat on ELi korraldatud üldises ümberhindamises saanud „puhta lehe“ – nn puhta karistusregistri.
- Foto: Pixabay
Pärast seda, kui 2017. aastal pikendati glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra, on vahend ELis lubatud kuni 15. detsembrini 2022. Võiks arvata, et viieaastane pikendamine tagab valdkonnale rahu, aga seda ei juhtunud. Vastupidi, mitmed ELi riigid ja poliitikud on aktiivselt tegutsenud keelustamise nimel. Paljud põllumehed aga kardavad kaotada glüfosaati, mis on Taanis ja maailmas enimkasutatav pestitsiid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.