Emotsioonid ja hirmud ohustavad fakte ja teadust ning see võib anda hoobi lootusele saada ELilt glüfosaadile uus heakskiit – otsus, mis mõjutab nii kliimat kui ka keskkonda, kirjutab Merete Hattesen väljaande Mark Plus kolumnis.

- Glüfosaat on ELi korraldatud üldises ümberhindamises saanud „puhta lehe“ – nn puhta karistusregistri.
- Foto: Pixabay
Pärast seda, kui 2017. aastal pikendati glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra, on vahend ELis lubatud kuni 15. detsembrini 2022. Võiks arvata, et viieaastane pikendamine tagab valdkonnale rahu, aga seda ei juhtunud. Vastupidi, mitmed ELi riigid ja poliitikud on aktiivselt tegutsenud keelustamise nimel. Paljud põllumehed aga kardavad kaotada glüfosaati, mis on Taanis ja maailmas enimkasutatav pestitsiid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.