Emotsioonid ja hirmud ohustavad fakte ja teadust ning see võib anda hoobi lootusele saada ELilt glüfosaadile uus heakskiit – otsus, mis mõjutab nii kliimat kui ka keskkonda, kirjutab Merete Hattesen väljaande Mark Plus kolumnis.

- Glüfosaat on ELi korraldatud üldises ümberhindamises saanud „puhta lehe“ – nn puhta karistusregistri.
- Foto: Pixabay
Pärast seda, kui 2017. aastal pikendati glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra, on vahend ELis lubatud kuni 15. detsembrini 2022. Võiks arvata, et viieaastane pikendamine tagab valdkonnale rahu, aga seda ei juhtunud. Vastupidi, mitmed ELi riigid ja poliitikud on aktiivselt tegutsenud keelustamise nimel. Paljud põllumehed aga kardavad kaotada glüfosaati, mis on Taanis ja maailmas enimkasutatav pestitsiid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tasuvuse ja kogukulu aus vaade põllumehele
Põllumajanduses on masinainvesteering alati olnud suur otsus, kuid muutlik majanduskeskkond, toorainehindade kõikumine ja ilmastiku ebastabiilsus on viinud selleni, et iga ost peab tänapäeval täitma ühte keskset eesmärki: alandada masinakulu tootmise hektari omahinnas ja vähendada tootmisriske.