Ühe meile olulisema loodusvara - mulla - tervis ja toimimine tõuseb fookusesse kevade hakul, kuna sellest sõltub põllukultuuride saagikus. Agronoom Tõnis Ajaots ütles, et põllu viljakuse tõstmiseks palju võimalusi polegi ja kõik need nõuavad põllumehelt lisaraha ning aina rohkem räägitakse vahekultuuride külvamise vajalikkusest.

- Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja mullateaduse õppetooli juht Alar Astover (vasakul), agronoomiline nõustaja Piibe Vaher eAgronomist ja Rannu Seeme noortalunik ning agronoom Tõnis Ajaots.
- Foto: Liis Treimann
Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja mullateaduse õppetooli juht Alar Astover kommenteeris mullaviljakuse teemat mõttega, et hinnangut andes peame lähtuma tõsiasjast, et meil on mullastik väga mitmekesine. „Ei ole lihtne anda vastust keskmise pildi kohta, kuid kui võrdleme ennast laiemalt Ameerika või Euroopa kontekstis, siis saame olla väga rahul. Võime öelda, et meie põllumajanduspraktikad on olnud üsna mullasõbralikud. Need on taganud selle, et meil on tänapäeval tegu väga toimekate ja tublide muldadega,” sõnas Astover.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe meile olulisema loodusvara ehk mulla tervis ning toimimine tõuseb fookusesse kevade hakul, kuna sellest sõltub põllukultuuride saagikus.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.