Ühe meile olulisema loodusvara - mulla - tervis ja toimimine tõuseb fookusesse kevade hakul, kuna sellest sõltub põllukultuuride saagikus. Agronoom Tõnis Ajaots ütles, et põllu viljakuse tõstmiseks palju võimalusi polegi ja kõik need nõuavad põllumehelt lisaraha ning aina rohkem räägitakse vahekultuuride külvamise vajalikkusest.

- Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja mullateaduse õppetooli juht Alar Astover (vasakul), agronoomiline nõustaja Piibe Vaher eAgronomist ja Rannu Seeme noortalunik ning agronoom Tõnis Ajaots.
- Foto: Liis Treimann
Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja mullateaduse õppetooli juht Alar Astover kommenteeris mullaviljakuse teemat mõttega, et hinnangut andes peame lähtuma tõsiasjast, et meil on mullastik väga mitmekesine. „Ei ole lihtne anda vastust keskmise pildi kohta, kuid kui võrdleme ennast laiemalt Ameerika või Euroopa kontekstis, siis saame olla väga rahul. Võime öelda, et meie põllumajanduspraktikad on olnud üsna mullasõbralikud. Need on taganud selle, et meil on tänapäeval tegu väga toimekate ja tublide muldadega,” sõnas Astover.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe meile olulisema loodusvara ehk mulla tervis ning toimimine tõuseb fookusesse kevade hakul, kuna sellest sõltub põllukultuuride saagikus.
Baltic Agro täisautomaatne põlluilmajaam Cordulus aitab põllumehel teha õigeid valikuid - leida külviaja, jälgida taimede kasvu, kontrollida kahjureid ning koristada, kui saak on küps. Ilmastiku kohta saadud andmete kasutamine aitab suurendada põllul tehtavate tööde tõhusust, vähendada kulusid ja säästa aega.