Heites pilku möödunud aasta muldade lupjamise tulemustele, vaatas võrreldes sellele eelnenud aastatele vastu oluliselt lootustandvam pilt. Eelmise aastaga võrreldes suurenes lubjatud pind ligi 40% ja lubiväetisi kasutati 31% rohkem. Samas tuleb siinkohal tõdeda, et kuigi põlde lupjatakse rohkem, kui eelnevatel aastatel, siis tegelikust vajadusest täidab see siiski vaid 25-30%.
Lubjakivi asemel saab kasutada ka (põlevkivi) tuhka, mis on küll kiiretoimelised, kuid nende mõju on selle võrra lühiajaline. Mulda viidava 3 tonni tuhas on mulla happesust neutraliseerivat osa 1,8 tonni (neutraliseerimisvõime CaCO3-na 60%), lisaks vähendab selle efektiivsust väävel, mis leostumisel võtab kaasa ka kaltsiumi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.