„Oleme poekettidelt saanud tagasisidet, et kaupa küll ostmata ei jäeta, kuid vaadatakse odavamate toodete poole – järjest rohkem otsitakse kollaselt sildilt soodustust. See on muret tekitav trend, millele tuleks väga teravat tähelepanu pöörata. Odavamates nn lihatoodetes kasutatakse tihti paraku väheväärtuslikku aseainet - kondilihamassi - ja see ei panusta tasakaalustatud toitumisse. Pigem tarbida pisut vähem, kuid alati kvaliteetselt,“ märgib Kruustük.
Seotud lood
Nõo Lihatööstuse juht Ragnar Loova rääkis hommikuprogrammis, et pärast sõja algust kallines tooraine hoobilt poole võrra. Samaväärselt hinnatõusu tarbijateni siiski veel viidud ei ole, kuid sügisel tuleb hinnatõusuks valmis olla.
Järgmisel aastal tähistab Nõo Lihatööstus oma 30. tegutsemisaastat. Ettevõte sai loodud 1992. aastal Nõo kolhoosi vorstitsehhi ruumides ning esimeseks tooteks oli legendaarne Nõo rulaad, mida valmistati toona 100 kilo päevas. Nüüdseks kuulub Nõo portfelli üle 400 lihatoote, mida on Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki sõnul väga palju, kuid tegemata ju ka jätta ei saa ning tootearendus käib pidevalt täiskäigul edasi.
Iga-aastasel toidusõprade suursündmusel Eesti Toidumessil kuulutati selle aasta toiduteoks Nõo Lihatööstuse korraldatud uuenduslik lihahäkaton.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele