Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on inimeste ohutuse tagamiseks vaja lahendust 69 000 tonni väetise kasutamiseks, mis Venemaale ja Valgevenele kohaldatud sanktsioonide tõttu seisab juba kevadest saadik Eesti sadamates.

- Ühena võimalikest lahendustest, mida teha 69 000 tonni ammooniumnitraadiga, on selle koguse riigistamine ja turuhinnaga müük meie põllumajandusettevõtetele.
- Foto: Uralchem
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et tuleb igati tunnustada Eesti Vabariigi kiiret ja tõhusat sanktsioonide kohaldamist Venemaale ja Valgevenele. „Eesti on igati seisnud selle eest, et Vene agressioon Ukrainas lõppeks ja sanktsioonid on üks osa vajalikust taktikast. Paraku tuleb meil mõelda ka sellele, et mingi osa sanktsioneeritud kaupadest on juba Eestisse jõudnud. Muuga ja Sillamäe sadamates seisev lämmastikväetis, vastavalt 12 000 t ja 57 000 t, võib ühel hetkel muutuda üliohtlikuks keskkonnale ja ohustada inimesi, mistõttu on ratsionaalse lahenduse leidmine vältimatu,“ sõnas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Yara on formuleerinud YaraVita® tooted kas vesilahuse või suspensioonina, vastavalt sellele, kuidas ja mis aja jooksul on taimedele toiteelemendid vajalikud. Vesilahus tähendab seda, et toiteelemendid on vees juba eelnevalt lahustatud ning seetõttu on nad taimedele koheselt ja kiiremini kättesaadavad. Samas on nende toimeaeg tänu sellele lühem, kui näiteks suspensioonidel.