Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on inimeste ohutuse tagamiseks vaja lahendust 69 000 tonni väetise kasutamiseks, mis Venemaale ja Valgevenele kohaldatud sanktsioonide tõttu seisab juba kevadest saadik Eesti sadamates.

- Ühena võimalikest lahendustest, mida teha 69 000 tonni ammooniumnitraadiga, on selle koguse riigistamine ja turuhinnaga müük meie põllumajandusettevõtetele.
- Foto: Uralchem
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et tuleb igati tunnustada Eesti Vabariigi kiiret ja tõhusat sanktsioonide kohaldamist Venemaale ja Valgevenele. „Eesti on igati seisnud selle eest, et Vene agressioon Ukrainas lõppeks ja sanktsioonid on üks osa vajalikust taktikast. Paraku tuleb meil mõelda ka sellele, et mingi osa sanktsioneeritud kaupadest on juba Eestisse jõudnud. Muuga ja Sillamäe sadamates seisev lämmastikväetis, vastavalt 12 000 t ja 57 000 t, võib ühel hetkel muutuda üliohtlikuks keskkonnale ja ohustada inimesi, mistõttu on ratsionaalse lahenduse leidmine vältimatu,“ sõnas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.