Põllumeeste ettepanek Muugale ja Sillamäele sanktsioonide tõttu kuhjunud väetised lihtsalt riigistada ja oksjonil maha müüa ministeeriumites toetust ei leidnud, sest sanktsioonid ei tähenda, nagu saaks külmutatud varasid lihtsalt ära võtta.

- Sadamatasse kogunenud väetiselaadungeid niisama riigistada ei tohi.
- Foto: Andras Kralla
"Rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise mõistes majandusressursside külmutamine ei tähenda vahendite riigistamist. Vahendite riigi omandisse ülevõtmine eeldaks kriminaalmenetluse alustamist, mis võib päädida kuriteos süüdimõistetu vara konfiskeerimisega. Konfiskeeritud vara valitsevad riigiasutused vastavalt määratletud pädevusele sarnaselt muu riigivaraga," selgitas asjaolusid valitsuse poole pöördunud põllumeestele ja maaeluministrile rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks.
Juuli lõpus ohtliku väetise ladustamisest meedias avaldatud uudiste peale pöördusid põllumajanduskoja poole mitmed tootjad, kel oli huvi sanktsioneeritud väetis otstarbekohaselt Eestis ära realiseerida. Koda omakorda saatis vastava päringu juba maaeluministeeriumisse.
Pikemalt saab lugeda
Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.