Saidafarmi juht Juhan Särgava rääkis, et 17. augusti rekordiliselt kõrge börsihinnaga elekter oleks nende farmi jaoks olnud ilmselgelt kahjumlik valik. "Uskuge või mitte, me oleme juba "vastu seina" oma kuludega," kommenteeris Juhan Särgava praegust reaalsust.

- Juhan Särgava sõnul olid nad 17. augustil sunnitud kasutusele võtma diisliküttel toimiva elektrigeneraatori.
- Foto: Liis Treimann
"Taevani tõusvate elektrihinade lainetega silmitsi olek tuleneb õhulistest ja sügavuti läbi arvestamata otsustest, millele meie põlekivienergeetika teadlased, koolkond energeetikuid tähelepanu juhtisid juba siis, kui uuendusi kavandama asuti. Asjaolu, et päike ei paista alati, tuul on muutliku meelega, võeti kerglaselt. Juba minu tudengipõlves oli teada tõde, et lisaks looduslikele energiaallikatele peab oleb enegia püsivarustuse tagala tuuma- või soojusenergia baasil," arutles Särgava ja toonitas, et looduslik energiaallikas aitab küll vähendada fosiilse tarbimist, kuid ei asenda seda täielikult.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Elektrihindade tohutu hüpe on pannud loomakasvatajad ja toidutootjad väga raskesse olukorda. Kui tavatarbijal on võimalik ajutiselt elektritarbimist vähendada või lausa katkestada, siis loomakasvatuses ja toidutööstuses selline võimalus puudub. Kus näevad loomakasvatajad ise lahendust või leevendust?
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.