Teadlased kasutavad geenikääre, et kohandada karjamaa-raiheina põhjamaistele põldudele
Eesti, Läti, Leedu ja Norra teadlased kasutavad Nobeli preemiaga pärjatud ning ka geenikäärideks kutsutud CRISPR-Cas9 tehnoloogiat, et täppisaretada karjamaa-raiheina põhjamaisesse kliimasse sobivaks.
Karjamaa-raihein on Euroopas domineeriv söödarohuliik, sest sellel on kõrge toiteväärtus ja suur taastumisvõime.
Foto: Tim Sandall
Karjamaa-raiheina parandamisest saavad otsest kasu piima- ja lihatööstus ning seetõttu aitab teadlaste töö kaasa jätkusuutlike toidusüsteemide loomisele.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.