Teadlased kasutavad geenikääre, et kohandada karjamaa-raiheina põhjamaistele põldudele
Eesti, Läti, Leedu ja Norra teadlased kasutavad Nobeli preemiaga pärjatud ning ka geenikäärideks kutsutud CRISPR-Cas9 tehnoloogiat, et täppisaretada karjamaa-raiheina põhjamaisesse kliimasse sobivaks.
Karjamaa-raihein on Euroopas domineeriv söödarohuliik, sest sellel on kõrge toiteväärtus ja suur taastumisvõime.
Foto: Tim Sandall
Karjamaa-raiheina parandamisest saavad otsest kasu piima- ja lihatööstus ning seetõttu aitab teadlaste töö kaasa jätkusuutlike toidusüsteemide loomisele.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.