Teadlased kasutavad geenikääre, et kohandada karjamaa-raiheina põhjamaistele põldudele
Eesti, Läti, Leedu ja Norra teadlased kasutavad Nobeli preemiaga pärjatud ning ka geenikäärideks kutsutud CRISPR-Cas9 tehnoloogiat, et täppisaretada karjamaa-raiheina põhjamaisesse kliimasse sobivaks.
Karjamaa-raihein on Euroopas domineeriv söödarohuliik, sest sellel on kõrge toiteväärtus ja suur taastumisvõime.
Foto: Tim Sandall
Karjamaa-raiheina parandamisest saavad otsest kasu piima- ja lihatööstus ning seetõttu aitab teadlaste töö kaasa jätkusuutlike toidusüsteemide loomisele.
Talinisu kasvuperioodis on mitmeid etappe, kuid sageli alahinnatakse kõrsumise faasi mõju lõppsaagile. Just kõrsumise alguse ja lipulehe moodustumise vahel pannakse paika, kui suur saagipotentsiaal säilib ning kui suur osa sellest reaalselt realiseerub.