Märgalaviljelus - näiteid kahjustatud turbaalade nutikast kasutusest Saksamaal

Kas teate, milline looduslik “tehnoloogia” aitab kõige paremini kliimamuutusi leevendada? Märjad turbaalad, näiteks sood ja soometsad. Baltimaades on kokku ligi 21 000 ruutkilomeetrit ehk pea 8 Saaremaa jagu turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad ja hoidjad maismaal. Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada ja kliimasõbralikumaks muuta, on märgalaviljelus.
Turbasambla kasvatamise katseala, kus uuritakse erinevate turbasambla liikide aastase juurdekasvu võimekust.
  • Turbasambla kasvatamise katseala, kus uuritakse erinevate turbasambla liikide aastase juurdekasvu võimekust.
  • Foto: Kateriina Rumvolt
Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad ja kliimamuutuse hoogustajad, kuna turba lagunedes tekib suurtes kogustes kasvuhoonegaase. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui kogu transpordisektor.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele