Autor: Kateriina Rumvolt • 11. november 2022

Märgalaviljelus - näiteid kahjustatud turbaalade nutikast kasutusest Saksamaal

Kas teate, milline looduslik “tehnoloogia” aitab kõige paremini kliimamuutusi leevendada? Märjad turbaalad, näiteks sood ja soometsad. Baltimaades on kokku ligi 21 000 ruutkilomeetrit ehk pea 8 Saaremaa jagu turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad ja hoidjad maismaal. Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada ja kliimasõbralikumaks muuta, on märgalaviljelus.
Turbasambla kasvatamise katseala, kus uuritakse erinevate turbasambla liikide aastase juurdekasvu võimekust.
Foto: Kateriina Rumvolt

Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad ja kliimamuutuse hoogustajad, kuna turba lagunedes tekib suurtes kogustes kasvuhoonegaase. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui kogu transpordisektor.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960