Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused, paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaigad, aga ka tähtis osa meie kultuuriloost ja identiteedist. Projekt „Loodusrikas Eesti“ ootab kuni 12. detsembrini kandidaate, et valida välja 2022. aasta parimad pärandniidu hooldajad.

- Karula Rahvuspargi niidud.
- Foto: Helen Kivisild
„Pärandkooslused on säilivad üksnes niitmise või karjatamisega. Ehkki maakasutus ning traditsiooniline maaelu on muutunud, on meil üle 800 pärandniitude majandaja, kes oma tegevusega mitmekesistavad põllumajandust ja kannavad hoolt selle eest, et Eesti traditsioonilised looduskooslused ei hääbuks, vaid oleksid hästi hooldatud ja hoitud,“ ütles Keskkonnaameti maahoolduse büroo juht Gunnar Sein.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.