Eestis tehti haritava maa tehinguid mullu kokku 66 776 981 EUR ulatuses. Hinnatõus erines maakonniti, näiteks Harjumaal oli keskmine hindade tõus 60% Maa-ameti andmetel koostatud analüüsi põhjal.

- Haritava maa hind kasvas kõikides maakondades erineval määral.
- Foto: Liis Treimann
Esmaspäeval (6. veebruaril) teatas maainvesteeringu platvorm LandEx, et analüüsis aasta vältel haritava maa tehingu andmeid ja selgus, et põllumaa hinnad kasvasid Eestis aastaga keskmiselt 53,75%. “Hindade tõus on põhjustatud kõrgest inflatsioonist ja Ida-Euroopas asetleidvast julgeolekukriisist” kommenteeris tulemusi Landex.ai COO Karl Johannes Artma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu võttis 23. veebruaril vastu seaduse maa korralise hindamise läbiviimise kohta 2022. aastal. Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (406 SE) tehtud muudatused ajakohastavad maa väärtuse hindamise kriteeriume ja viivad maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega. Muudatused ei puuduta kehtivat kodualuse maa maksuvabastust.
Maa-Amet esitles 29. aprillil haritava maa 2021. aasta turuülevaadet ning selgitas lahti, kuidas saab toimuma tänavu maa korraline hindamine.
Maa-ameti andmetel tehti 2021. aastal haritava maaga 1805 ostu-müügitehingut, mida on viiendik enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli rekordilised 110 miljonit eurot ja käive kasvas 2020. aastaga võrreldes ligi 46 miljoni euro võrra.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.