Euroopa Parlament: väetiste hind tuleb alla tuua!

Äripäeva raadio saates Äripäeva TOP rääkis KPMG auditi osakonna mänedžer Ilja Fenenko sellest, mida peaksid põllumajandustootjad praegu silmas pidama, et muutunud maailmas siiski edukalt orienteeruda.

New Orleansi sadamast Läänemerre jõudnud ammooniumnitraatväetise kogusest 15 000 tonni laaditi maha Klaipedas ja ülejäänud 10 000 tonni Sillamäe sadamas.

Muuga sadamas olnud 12 000 tonni suurusele ohtliku ammooniuminitraadi probleemile on leitud lahendus – rahapesu andmebüroo loal müüdi see maha ja veetakse välja.

Kui selle aasta põllusaagikusega võib suuresti rahul olla ja piimahindade tõus on sektorile hästi mõjunud, siis suurimat ohumärki näeb Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Brit Padjus järgmises aastas. Põllule pandav väetis on juba tublisti kallim ning euribori tõus suurendab laenu- ja liisingukoormust veelgi – need faktorid seavad sektori järgneval perioodil suure surve alla.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.