Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles nõuab, et Euroopa Komisjon tagaks väetiste varustuskindluse EL põllumeestele, leiaks viisi alandada väetiste hindu ning vähendaks ELi sõltuvust importväetistest.
Resolutsioon nõuab Euroopa Komisjonilt ELi pikaajalise väetisestrateegia ja kestliku mulla toitainete strateegia väljatöötamist 2023. aasta juuniks. Resolutsiooni peamised punktid on, et EL ei tohi sõltuda importväetistest ning väetiste hinnad tuleb alla tuua.
Äripäeva raadio saates Äripäeva TOP rääkis KPMG auditi osakonna mänedžer Ilja Fenenko sellest, mida peaksid põllumajandustootjad praegu silmas pidama, et muutunud maailmas siiski edukalt orienteeruda.
New Orleansi sadamast Läänemerre jõudnud ammooniumnitraatväetise kogusest 15 000 tonni laaditi maha Klaipedas ja ülejäänud 10 000 tonni Sillamäe sadamas.
Muuga sadamas olnud 12 000 tonni suurusele ohtliku ammooniuminitraadi probleemile on leitud lahendus – rahapesu andmebüroo loal müüdi see maha ja veetakse välja.
Kui selle aasta põllusaagikusega võib suuresti rahul olla ja piimahindade tõus on sektorile hästi mõjunud, siis suurimat ohumärki näeb Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Brit Padjus järgmises aastas. Põllule pandav väetis on juba tublisti kallim ning euribori tõus suurendab laenu- ja liisingukoormust veelgi – need faktorid seavad sektori järgneval perioodil suure surve alla.
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.