Ukraina sõda tõi inimliku tragöödia kõrval suuri muutusi ka maailma majandusse. Üleilmselt on vähenenud ammoniaagi tootmine ja tõusnud hinnad, mistõttu on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul vaja mõelda Eestis ise selle tootmisele.

- TalTechi majandusteaduskonna professor Wolfgang Dieter Gerstlberger.
- Foto: TalTech
Ammoniaagi tootmise nappus ei mõjuta mitte ainult põllumajandust, mis vajab suurtes kogustes väetist, vaid ka üleilmset laevandust, kuna ammoniaak on n-ö paljulubav nullsüsinikukütus ning vesiniku ladustamis- ja transpordivahend, kirjutavad teadusajakirjas Energies hiljuti ilmunud artiklis TalTechi majandusteaduskonna professorid Wolfgang Dieter Gerstlberger ja Gunnar Klaus Prause.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Milline olukord valitseb väetiste turul ja mis toimub viljamaailmas, räägivad “Viljainfo” saates Scandagra Eesti väetiste ja seemnete tootejuht Mikk Tagel ning teravilja tootejuht Marge Pähkel.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.