Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.

- Möödunud jahihooajal kütiti 91 karu.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti jahiulukiliikidest kõige enam kütiti taaskord metskitsi, kokku 20 623 looma. Seda on siiski märgatavalt ehk 4 000 − 10 000 isendi võrra vähem, kui eelneval neljal hooajal. Kütitud metskitsede arvu vähenemist võib seostada nende arvukuse mõningase langusega osades jahipiirkondades. Teisalt on vähenenud ka vajadus asurkonna juurdekasvu intensiivse küttimisega piirata, sest nii hunte kui ilveseid, kes selle töö ära teevad, on metsas märksa rohkem, kui mõned aastad tagasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.