Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.
Möödunud jahihooajal kütiti 91 karu.
  • Möödunud jahihooajal kütiti 91 karu.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti jahiulukiliikidest kõige enam kütiti taaskord metskitsi, kokku 20 623 looma. Seda on siiski märgatavalt ehk 4 000 − 10 000 isendi võrra vähem, kui eelneval neljal hooajal. Kütitud metskitsede arvu vähenemist võib seostada nende arvukuse mõningase langusega osades jahipiirkondades. Teisalt on vähenenud ka vajadus asurkonna juurdekasvu intensiivse küttimisega piirata, sest nii hunte kui ilveseid, kes selle töö ära teevad, on metsas märksa rohkem, kui mõned aastad tagasi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele