Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.

- Möödunud jahihooajal kütiti 91 karu.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti jahiulukiliikidest kõige enam kütiti taaskord metskitsi, kokku 20 623 looma. Seda on siiski märgatavalt ehk 4 000 − 10 000 isendi võrra vähem, kui eelneval neljal hooajal. Kütitud metskitsede arvu vähenemist võib seostada nende arvukuse mõningase langusega osades jahipiirkondades. Teisalt on vähenenud ka vajadus asurkonna juurdekasvu intensiivse küttimisega piirata, sest nii hunte kui ilveseid, kes selle töö ära teevad, on metsas märksa rohkem, kui mõned aastad tagasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.