Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander pälvis Euroopa Teadusnõukogu juhtiva tippteadlase grandi, et uurida naerugaasina tuntud N2O ringet madalsoodes ja turbaaladel, selle seoseid üleilmsete kliimamuutustega ning võimalikke maakasutusviise, mis aitaks selle kasvuhoonegaasi teket tulevikus pidurdada.

- Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander.
- Foto: Andres Tennus
Naerugaas on üks ohtlikumaid kasvuhoonegaase, mis tekib nii põllumajanduslike alade kui ka kuivale jäänud soode muldades elavate mikroobide elutegevuse tagajärjel ning hävitab stratosfääri jõudes osoonikihti, mis kaitseb Maad ultraviolettkiirguse eest. Kasvuhoonegaasidega seotud kliimamõjust moodustab see hinnanguliselt 6%, kuid selle osakaal üha kasvab nii maakasutuse muutuse kui ka põllumajanduses järjest hoogsamalt kasutatavate väetiste toime tagajärjel. Seega on tegemist looduse aineringes väga olulise teguriga, mis mõjutab pika aja jooksul nii planeedi kui ka inimkonna käekäiku, kuid selle tekke, ringe ja mõjuprotsesside kohta on veel väga palju teadmata infot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.