Kuidas läheb Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal?
Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on teinud läbi mitu reformi, kuid alates 2010. aastast on OECD hinnangul areng seiskunud. Miks on OECD kriitiline liidu põllumajanduspoliitika arengute suhtes? Milliseid soovitusi annab organisatsioon tuleviku tarbeks? OECD koostatud raporti sisse vaatavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre ning maaelu arengu ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt.
Otsetoetuste jaotus vastavalt kasutuses olevatele põllumajandusmaa hektarite kohta suunab enamuse toetusest suuremate tootjateni või maaomanikeni.
Foto: Unsplash
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) peamine saavutus olnud vaba põllumajandusturu loomine ilma tariifide ja muude piiranguteta toiduainete liikumisele Euroopa Liidus (EL). Ühisturul toimub kaupade vastastikune tunnustamine ja vaba liikumine. EL-i riigiabi reeglid hoiavad ära konkurentsimoonutused liikmesriikide põllumajandustootjate vahel. Põllumajandusturgu ja -tavasid mõjutavad samuti mitmed keskkonna- ja tervishoiualased õigusaktid, millega toidutootjad peavad arvestama tagamaks toiduohutus ja keskkonda säästvam tootmine.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.