Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas 27. oktoobril toimunud istungil konsensuslikult Eesti seisukohad määruse kohta, mis lubab Euroopa Liidus aretada ja kasvatada uute aretustehnikate abil saadud taimi ning neist toodetud toitu ja sööta.

- Eesti seisukoha järgi on kestlikkust käsitlevad tunnused, nagu haiguskindlus, kliimakindlus ja suurem saagikus, olulised nii klassikaliste kui ka uute aretustehnikate puhul.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on Eesti jaoks taimearetus väga oluline. „Meil on selles vallas ka mitu tugevat tegijat, nagu Eesti Maaülikool, Polli Aiandusuuringute Keskus ja Tartu Ülikool. Teadlased on leiutanud uued, loodust ennast matkivad viisid taimesortide aretuseks, mida kasutab juba kogu ülejäänud maailm,“ lausus Pakosta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.