Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas 27. oktoobril toimunud istungil konsensuslikult Eesti seisukohad määruse kohta, mis lubab Euroopa Liidus aretada ja kasvatada uute aretustehnikate abil saadud taimi ning neist toodetud toitu ja sööta.

- Eesti seisukoha järgi on kestlikkust käsitlevad tunnused, nagu haiguskindlus, kliimakindlus ja suurem saagikus, olulised nii klassikaliste kui ka uute aretustehnikate puhul.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on Eesti jaoks taimearetus väga oluline. „Meil on selles vallas ka mitu tugevat tegijat, nagu Eesti Maaülikool, Polli Aiandusuuringute Keskus ja Tartu Ülikool. Teadlased on leiutanud uued, loodust ennast matkivad viisid taimesortide aretuseks, mida kasutab juba kogu ülejäänud maailm,“ lausus Pakosta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.