Toidutootjad: jäätmereform on mõeldud vaid raha kogumiseks riigieelarvesse

Baltikumi suurim lihabränd Rakvere on viinud värske hakkliha harjumuspärase plastik karbi asemel flow-pakki. Muudatuse eesmärk on vähendada kasutatava plasti ja pakendi määra ja säilitada seejuures hakklihade kõrge kvaliteet. Kokku vähendatakse plastiku tarbimist 70 tonni aastas ja komposiitmaterjali asemel kasutatakse 100% ringlusesse võetavat PP-plasti.

18. mail toimunud Eesti Toiduainetööstuste Liidu pakendikonverentsil nentis Atria Eesti müügidirektor Meelis Laande, et pakenditesse tuleb ja tasub panustada. Samas ettevõtjatel puudub selgus, mis materjale meil Eestis ollakse võimelised ümbertöötlema ja mida mitte - see takistab investeeringuid.

Äripäeva raadio saade "Rohepöörde praktikud" keskendub mais kehtima hakanud uuele pakendiseadusele. Saame selgust, mida toob kaasa ühekorraplasti direktiiv ja kuidas see muude asjade hulgas avalikke üritusi mõjutab.

Igal aastal on Eestis sadu ettevõtteid, kellele tuleb pakendiaktsiis ja pakendiettevõtteks olemine üllatusena. Pakendiseadus näeb ette, et maale toodud ja Eestis pakendatud ning siin müüdud toodete ümber olev pakend tuleb ettevõtjatel kokku koguda ja taaskasutada. Valdavalt seda ettevõtjad ei tee ning seetõttu tuleb tasuda riigile pakendiaktsiisi.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.