Eesti Maaülikooli teadlaste teadustöös selgus, et röövlindude liikumise järgi saab määrata põllumajandusmaastikus suure elurikkusega kohti. Röövlindude liikumise andmete põhjal saab seeläbi kavandada elustiku täpsemat kaitset.

- Roo-loorkull.
- Foto: Ülo Väli
Uuringut koordineerinud maaülikooli kaasprofessori Ülo Väli sõnul on röövlindude väärtus bioindikaatorina juba ammu tuntud, kuid seda eeskätt maastiku tasemel – mitmekesisele maastikule on omane mitmekesine röövlinnustik, ühtlasi on säärastel aladel suur elururikkus. Majandatavas maastikus jääb sellest teadmisest tihtipeale väheks, sest siin tuleb efektiivse looduskaitse nimel elurikkad paigad täpselt kindlaks teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.