Eesti Maaülikooli teadlaste teadustöös selgus, et röövlindude liikumise järgi saab määrata põllumajandusmaastikus suure elurikkusega kohti. Röövlindude liikumise andmete põhjal saab seeläbi kavandada elustiku täpsemat kaitset.

- Roo-loorkull.
- Foto: Ülo Väli
Uuringut koordineerinud maaülikooli kaasprofessori Ülo Väli sõnul on röövlindude väärtus bioindikaatorina juba ammu tuntud, kuid seda eeskätt maastiku tasemel – mitmekesisele maastikule on omane mitmekesine röövlinnustik, ühtlasi on säärastel aladel suur elururikkus. Majandatavas maastikus jääb sellest teadmisest tihtipeale väheks, sest siin tuleb efektiivse looduskaitse nimel elurikkad paigad täpselt kindlaks teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.