Eesti Maaülikooli teadlaste teadustöös selgus, et röövlindude liikumise järgi saab määrata põllumajandusmaastikus suure elurikkusega kohti. Röövlindude liikumise andmete põhjal saab seeläbi kavandada elustiku täpsemat kaitset.

- Roo-loorkull.
- Foto: Ülo Väli
Uuringut koordineerinud maaülikooli kaasprofessori Ülo Väli sõnul on röövlindude väärtus bioindikaatorina juba ammu tuntud, kuid seda eeskätt maastiku tasemel – mitmekesisele maastikule on omane mitmekesine röövlinnustik, ühtlasi on säärastel aladel suur elururikkus. Majandatavas maastikus jääb sellest teadmisest tihtipeale väheks, sest siin tuleb efektiivse looduskaitse nimel elurikkad paigad täpselt kindlaks teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.