26.-28. aprillil tähistab pikaajalisim järjepidevalt toimuv valdkondadevaheline ja -ülene teoreetilise bioloogia mõttekoda 50. toimumiskorda. Kolm päeva kestval konverentsil võetakse vaatluse alla bioloogiliste teooriate ja eluteadusliku mõtte areng.

- Maaülikool ootab bioloogia kevadkooli.
- Foto: Pixabay
"Ettekannetes arutletakse erinevate bioloogiateooriate ja -kontseptsioonide üle, käsitledes nende arengut viimase poole sajandi (või ka pikema aja) vältel ja tehes läbimõeldud oletusi järgnevaks pooleks sajandiks – kuidas need teooriad ja kontseptsioonid võiksid edasi areneda, millises suunas ja millistele olulistele vaheastmetele jõuda,“ räägib kevadkoolide algataja ja ideeline hing professor Kalevi Kull.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.