Enam kui pooltuhat metsaomanikku osalesid küsitlusel, mille tulemus näitas, et suur osa nendest peavad maadevahetust looduskaitseliste piirangute korral õiglaseks hüvitismeetmeks. Maadevahetusele eelistatakse küll iga-aastast rahalist kompensatsiooni, kuid selle suurus peaks tänasega võrreldes olema õiglasem ning välja tuleks see maksta kohe.
Metsaomanikud soovivad, et neid aruteludesse ja muudesse tegevustesse kaasataks ja nende arvamusega arvestataks, soovitakse sõnaõigust oma maal toimuva osas.
  • Metsaomanikud soovivad, et neid aruteludesse ja muudesse tegevustesse kaasataks ja nende arvamusega arvestataks, soovitakse sõnaõigust oma maal toimuva osas.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Erametsaliit korraldas jaanuaris küsitluse, mille tulemus näitas, et kõige õiglasemaks hüvitismeetmeks looduskaitseliste piirangute korral peeti iga-aastast rahalist hüvitist. Vastustes toodi välja ka hüvitise suuruse küsimus - see peaks olema õiglane ning seda ei tuleks paluda, vaid peaks laekuma automaatselt metsaomaniku kontole.Teisel kohal oli õiglaseks peetavate hüvitiste seas maadevahetus - võimalust vahetada oma maa mõne riigile kuuluva metsatüki vastu pidas õiglaseks ligi pool vastajatest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele