Metsaomanikud: maadevahetus on õiglane hüvitismeede
Enam kui pooltuhat metsaomanikku osalesid küsitlusel, mille tulemus näitas, et suur osa nendest peavad maadevahetust looduskaitseliste piirangute korral õiglaseks hüvitismeetmeks. Maadevahetusele eelistatakse küll iga-aastast rahalist kompensatsiooni, kuid selle suurus peaks tänasega võrreldes olema õiglasem ning välja tuleks see maksta kohe.
Eesti Erametsaliit korraldas jaanuaris küsitluse, mille tulemus näitas, et kõige õiglasemaks hüvitismeetmeks looduskaitseliste piirangute korral peeti iga-aastast rahalist hüvitist. Vastustes toodi välja ka hüvitise suuruse küsimus - see peaks olema õiglane ning seda ei tuleks paluda, vaid peaks laekuma automaatselt metsaomaniku kontole.Teisel kohal oli õiglaseks peetavate hüvitiste seas maadevahetus - võimalust vahetada oma maa mõne riigile kuuluva metsatüki vastu pidas õiglaseks ligi pool vastajatest.
Seotud lood
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele