Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikas on toetuste taotlemise eeldus, et põllumajandustootjad jätavad vähemalt 4% oma maast tootmisest kõrvale. 2024. aastal lubab riik põllumeestel erandkorras sellisel maal kasvatada liblikõielisi kultuure, mis toetavad elurikkust ning mulla kvaliteedi paranemist.

- Erandina on 2024. aastal lubatud maa tootmisest kõrvalejätmise nõue täita üksnes lämmastikku siduvate ehk liblikõieliste kultuuride kasvatamisega.
- Foto: Pixabay
“Sõda Euroopas, ebastabiilne majanduskeskkond ning ekstreemsed ilmastikuolud on pannud põllumehed Euroopas erakordselt keerulisse seisu. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele pakkunud välja võimaluse kasutada erandit, mis annab põllumeestele paindlikkust oma tegevusi paremini planeerida ning külvikordi rikastada,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Eesti on üks nendest liikmesriikidest, kes on otsustanud seda võimalust kasutada ja sellist paindlikkust oma põllumeestele pakkuda. Arusaadavalt toob nii lühikese etteteatamisega muudatus PRIA-le halduskoormust juurde ning seab toetuste menetlemise tähtajad suurema surve alla, kuid oleme valmis selle riski võtma, kui see aitab meie toidutootjaid.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Scandagra viljaäri juht Marge Pähkel selgitab, kuidas globaalsed ilmastikunüansid, dollarikurss ja fondide ootused kujundavad nisu hinda. Kuigi maailma nisuvarud kasvavad – prognoositakse lausa 10 miljonit tonni lisasaaki –, on turu meeleolu kõikuv. Üksainus külmalaine Venemaal või kuivus Hiinas võib tõsta hindu või tekitada turgudel paanikat.