Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikas on toetuste taotlemise eeldus, et põllumajandustootjad jätavad vähemalt 4% oma maast tootmisest kõrvale. 2024. aastal lubab riik põllumeestel erandkorras sellisel maal kasvatada liblikõielisi kultuure, mis toetavad elurikkust ning mulla kvaliteedi paranemist.

- Erandina on 2024. aastal lubatud maa tootmisest kõrvalejätmise nõue täita üksnes lämmastikku siduvate ehk liblikõieliste kultuuride kasvatamisega.
- Foto: Pixabay
“Sõda Euroopas, ebastabiilne majanduskeskkond ning ekstreemsed ilmastikuolud on pannud põllumehed Euroopas erakordselt keerulisse seisu. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele pakkunud välja võimaluse kasutada erandit, mis annab põllumeestele paindlikkust oma tegevusi paremini planeerida ning külvikordi rikastada,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Eesti on üks nendest liikmesriikidest, kes on otsustanud seda võimalust kasutada ja sellist paindlikkust oma põllumeestele pakkuda. Arusaadavalt toob nii lühikese etteteatamisega muudatus PRIA-le halduskoormust juurde ning seab toetuste menetlemise tähtajad suurema surve alla, kuid oleme valmis selle riski võtma, kui see aitab meie toidutootjaid.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.