Traditsioonilisel mesinduse ümarlaual tõdeti, et möödunud aasta oli mesinike jaoks edukas. Rõõmu teeb, et juba viiendat aastat ei ole kinnitatud ühtegi juhtumit taimekaitse tõttu hukkunud mesilaste kohta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas said esmaspäeval, 1. aprillil kokku mesinikud, taimekasvatajad ja teemaga seotud ametnikud, et vaadata tagasi 2023. aastale ning seada eesmärke eelolevaks hooajaks.
Sadatuhat kilo mett, millest üle 80 protsendi eksporditi. Üle 100 protsendi käibe ja -kasumikasvu eelmise majandusaastaga võrreldes – kõik tundub ju imeline. Aga nii see ei ole. Miks?
Siret ja Andrus toimetavad Sipre Mesilas Avispea külas. Mesindamise mõte tekkis neil 16 aastat tagasi, et peaks maakodus midagi veel tegema peale muru niitmise. Indu andis juurde ka see, et nende mõlema esivanemad on omal ajal mesilasi pidanud.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on viimase kolme nädala jooksul saanud viielt Harku järve ümbruse mesinikult teavituse, et nende mesilased on hukkunud. Hukkunud mesilastest võetud proovist tuvastati toimeaine fiproniil, mis konkreetse juhtumi puhul võib olla pärit sipelgatõrjevahendist.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuvastas võõrsuhkruid sisaldavad tooted, mida müüdi mee nimetuse all. Esmakordselt leiti võõrsuhkruid ka Eesti meest. Kõik tooted kõrvaldati müügilt.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.