Traditsioonilisel mesinduse ümarlaual tõdeti, et möödunud aasta oli mesinike jaoks edukas. Rõõmu teeb, et juba viiendat aastat ei ole kinnitatud ühtegi juhtumit taimekaitse tõttu hukkunud mesilaste kohta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas said esmaspäeval, 1. aprillil kokku mesinikud, taimekasvatajad ja teemaga seotud ametnikud, et vaadata tagasi 2023. aastale ning seada eesmärke eelolevaks hooajaks.
Sadatuhat kilo mett, millest üle 80 protsendi eksporditi. Üle 100 protsendi käibe ja -kasumikasvu eelmise majandusaastaga võrreldes – kõik tundub ju imeline. Aga nii see ei ole. Miks?
Siret ja Andrus toimetavad Sipre Mesilas Avispea külas. Mesindamise mõte tekkis neil 16 aastat tagasi, et peaks maakodus midagi veel tegema peale muru niitmise. Indu andis juurde ka see, et nende mõlema esivanemad on omal ajal mesilasi pidanud.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on viimase kolme nädala jooksul saanud viielt Harku järve ümbruse mesinikult teavituse, et nende mesilased on hukkunud. Hukkunud mesilastest võetud proovist tuvastati toimeaine fiproniil, mis konkreetse juhtumi puhul võib olla pärit sipelgatõrjevahendist.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuvastas võõrsuhkruid sisaldavad tooted, mida müüdi mee nimetuse all. Esmakordselt leiti võõrsuhkruid ka Eesti meest. Kõik tooted kõrvaldati müügilt.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.