Möödunud hooajal kütiti 66 674 jahiulukit

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.
Kokku kütiti möödunud jahihooajal 66 674 ulukit.
  • Kokku kütiti möödunud jahihooajal 66 674 ulukit.
  • Foto: Unsplash
Eesti jahiulukiliikidest kütiti möödunud jahihooajal arvuliselt kõige enam metssigu, kokku 14 293 looma, mis on 768 võrra rohkem kui eelneval jahihooajal. Metssea üldarvukuse suurenemise ärahoidmiseks jäi selline küttimistulemus tõenäoliselt siiski liiga tagasihoidlikuks ning paljudes piirkondades võib oodata ka sel aastal metssea arvukuse tõusu jätkumist. Koos sellega suureneb paraku ka oht uuteks sigade Aafrika katku puhanguteks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele