2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu

Saare maakond toob toidupiirkonna aastal esile põnevad merelised maitsed ja kestliku eluviisi. Saarte elanikud on läbi sajandite säilitanud oskuse elada loodusega kooskõlas ja planeerida oma toidulauda selliselt, et jagub ka homseks.
Saare maakond toob toidupiirkonna aastal esile põnevad merelised maitsed ja kestliku eluviisi.
  • Saare maakond toob toidupiirkonna aastal esile põnevad merelised maitsed ja kestliku eluviisi.
  • Foto: Saaremaa Piimatööstus
Kuna saarerahva toidukultuuri alustala on kala, siis on põlvest põlve edasi antud oskusi vilunult kala kuivatada, soolata ja suitsutada. Kohalike toiduaualt ei puudu Muhu leib Saaremaa võiga ja suitsukala. Saartele iseloomulik kadakane maik on leidnud oma koha nii siirupis, marmelaadis kui ka sinepis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele