Eesti elanikud pooldavad maavarade kasutamist

Eesti Turbaliidu eestvedamisel sündis alanud aasta alguses Põhjamaade-ülene teadusprogramm, mis uurib maakasutuse mõjusid kliimale ja aitab täpsustada Eesti tegevusplaani kliimamuutuste vähendamiseks. Miljoneid eurosid maksvat programmi juhib rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest ülikoolist. Uuringut rahastab üle 50 suurettevõtte Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.

Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.

Eelmisel nädalal kirjutati ajakirjanduses Eesti turbakaevandamisega seotud probleemidest, ent võimalikest lahendustest oli juttu vähe. Miks on tarvis põhjalikumalt uurida kõiki turbakihte ja kuidas kaasaegsete tehnoloogiatega seda väärindada, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.

Keskkonnaagentuuril valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.