Eesti toidutootmissektor on läbi kümnendite olnud edukas ja elujõuline. Seda tõestab asjaolu, et meie tootjad on hästi hakkama saanud nii koroonakriisis kui ka praegustes majanduslanguse tingimustes.
20 aastaga on Eesti põllumajandus teinud suure arenguhüppe paremuse poole.
  • 20 aastaga on Eesti põllumajandus teinud suure arenguhüppe paremuse poole.
  • Foto: Julia-Maria Linna
Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Sealjuures pööratakse tähelepanu põllumajandusmaa heaperemehelikule kasutamisele ning toetatakse investeeringuid tehnikasse, hoonetesse, innovatsiooni ja töötlemisvõimsusesse. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele