Eesti toidutootmissektor on läbi kümnendite olnud edukas ja elujõuline. Seda tõestab asjaolu, et meie tootjad on hästi hakkama saanud nii koroonakriisis kui ka praegustes majanduslanguse tingimustes.

- 20 aastaga on Eesti põllumajandus teinud suure arenguhüppe paremuse poole.
- Foto: Julia-Maria Linna
Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Sealjuures pööratakse tähelepanu põllumajandusmaa heaperemehelikule kasutamisele ning toetatakse investeeringuid tehnikasse, hoonetesse, innovatsiooni ja töötlemisvõimsusesse. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.