20 aastat ühist põllumajanduspoliitikat - kuidas meil on läinud?

Eesti toidutootmissektor on läbi kümnendite olnud edukas ja elujõuline. Seda tõestab asjaolu, et meie tootjad on hästi hakkama saanud nii koroonakriisis kui ka praegustes majanduslanguse tingimustes.
20 aastaga on Eesti põllumajandus teinud suure arenguhüppe paremuse poole.
  • 20 aastaga on Eesti põllumajandus teinud suure arenguhüppe paremuse poole.
  • Foto: Julia-Maria Linna
Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Sealjuures pööratakse tähelepanu põllumajandusmaa heaperemehelikule kasutamisele ning toetatakse investeeringuid tehnikasse, hoonetesse, innovatsiooni ja töötlemisvõimsusesse. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele