Eesti kaheksa kalanduse kohalikku tegevusrühma saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks. Meetme eesmärk on säilitada ja arendada kohapealset elu ja tagada sektori majanduslik konkurentsivõime.

- Kui linn magab sügavat und, sõidab Vana-Sauga kalasadamast merele kalalaev Mona, Pärnu kutselised rannakalurid pardal merele mõrda nõudma.
- Foto: Andras Kralla
„Meede on selleks, et tõsta kalanduspiirkondade kalandusettevõtjate konkurentsivõimet, suurendada kalurite sissetulekut, luua ja säilitada töökohti ning aidata kaluritel omandada uusi teadmisi ja oskusi. Kalanduspiirkondades on oluline kasutada paremini ära kohalikke eripärasid ja resursse, sh tööjõudu, võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi ja arendada kohaliku toidu tootmist. Ettevõtjatele suunatud tegevuste kaudu soodustab meede piirkondade majanduse arengut,“ selgitas regionaalminister Piret Hartman.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.
Läänemaa ettevõtete TOPi valitsev kalakuningas Raivo Baum usub, et sektori edu tuleb kogu ahela kontrollimisest.
Indrek Kaselale kuuluv PRFoodsi tütarfirma müüs oma kalakasvatuse kohalikele Saaremaa kalatöötlejatele, kes otsustasid siseneda uude ärisse. PRFoodsile oli müük aga vajalik selleks, et vähendada kontserni võlgasid.
Alates 1. juulist 2024 tuleb kõik andmed kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kalapüügi, kala üleandmise, kala esmamüügi ja transpordi kohta esitada elektrooniliselt nutirakenduse PERK vahendusel. Muudatuste sujuvamaks rakendamiseks on avatud infotelefon.
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.