Ministeerium tegi esimese sammu turbakaevandamise heite vähendamiseks

Eesti turbatööstused oleksid suutelised taastama palju rohkem kasutusest väljas olevaid alasid kui senini, kuid selleks vajalike lubade saamine võib võtta aastaid. Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanniga räägime turbatööstuse käekäigust laiemalt.

Kahest Eesti Turbaliidu poolt tellitud uuringust selgub, et riik on oma maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõjule aastaid ülekohut teinud. Valede andmete põhjal on deklareeritud ligi 7 miljonit tonni üleliigset CO2 heidet.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega uuendati turbakaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Pikaajaliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks eemaldati kaevandamiseks sobivate alade hulgast ligi 125 000 hektarit soid.

Eesti Turbaliidu eestvedamisel sündis alanud aasta alguses Põhjamaade-ülene teadusprogramm, mis uurib maakasutuse mõjusid kliimale ja aitab täpsustada Eesti tegevusplaani kliimamuutuste vähendamiseks. Miljoneid eurosid maksvat programmi juhib rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest ülikoolist. Uuringut rahastab üle 50 suurettevõtte Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.

Kuidas muuta tavaline lüps robotlüpsiks, vähendada loomakasvatuse heitmeid, parandada sööda kvaliteeti ning kasutada aretuses uusimaid geneetilisi lahendusi? 10.–13. novembrini toimub Saksamaal Hannoveris mess EuroTier 2026, mis koondab neljaks päevaks ühte kohta professionaalse loomakasvatuse uuemad tehnoloogiad ja teadmised. Kohale saabub ligi 2100 eksponenti enam kui 50 riigist, kes uusimaid lahendusi ja võimalusi tutvustama asuvad.