Teadusuuringud: riik on turbasektorile aastaid ülekohut teinud

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega uuendati turbakaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Pikaajaliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks eemaldati kaevandamiseks sobivate alade hulgast ligi 125 000 hektarit soid.

Eesti Turbaliidu eestvedamisel sündis alanud aasta alguses Põhjamaade-ülene teadusprogramm, mis uurib maakasutuse mõjusid kliimale ja aitab täpsustada Eesti tegevusplaani kliimamuutuste vähendamiseks. Miljoneid eurosid maksvat programmi juhib rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest ülikoolist. Uuringut rahastab üle 50 suurettevõtte Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.

Aprillis korraldatud Norstati maavarade teemalisest avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti elanikud pooldavad kohalike ressursside laialdasemat kasutamist.

Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.

Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.