Kahest Eesti Turbaliidu poolt tellitud uuringust selgub, et riik on oma maakasutuse poliitikas sektori keskkonnamõjule aastaid ülekohut teinud. Valede andmete põhjal on deklareeritud ligi 7 miljonit tonni üleliigset CO2 heidet.

- Riik on turbasektorile aastaid ülekohut teinud.
- Foto: Eesti Turbaliit
Eesti Turbaliit tellis teadusuuringuks kolme labori keemilised analüüsid mitmete ettevõtete toodangu kohta. Andmete sisse viimisel selgus, et Eesti arvutuslik turbasektori heide oli 28,5% ülehinnatud. Alates 1991. aastast on seega deklareeritud 6,8 miljonit tonni CO2 heidet liiga palju, mis ka kliimaministeeriumi 2024. aasta aruandes ära parandati.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega uuendati turbakaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Pikaajaliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks eemaldati kaevandamiseks sobivate alade hulgast ligi 125 000 hektarit soid.
Eesti Turbaliidu eestvedamisel sündis alanud aasta alguses Põhjamaade-ülene teadusprogramm, mis uurib maakasutuse mõjusid kliimale ja aitab täpsustada Eesti tegevusplaani kliimamuutuste vähendamiseks. Miljoneid eurosid maksvat programmi juhib rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest ülikoolist. Uuringut rahastab üle 50 suurettevõtte Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.
Aprillis korraldatud Norstati maavarade teemalisest avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti elanikud pooldavad kohalike ressursside laialdasemat kasutamist.
Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.