Tõuaretuses on muutused näha alles aastate möödudes

„Veiste aretuses seisame nüüd uute väljakutsete ees, kuidas loomade tervisenäitajaid ja eluiga veelgi tõsta, et pikendada piimaveiste karjas püsimist. Palju tööjõudu on sektorist puudu,“ osutas homme, 7. novembril toimuva Aretuskonverentsi valguses Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) esimees Tanel-Taavi Bulitko.
Veised Pärnumaal.
  • Veised Pärnumaal.
  • Foto: Andres Haabu
7. novembril toimub Paides iga-aastane Veiste Aretuskonverents. Arutelude fookuses on uued tehnoloogiad ja tööriistad, mis aitavad veisekasvatussektoris tõhusamalt tegutseda. ETKÜ esimees Bulitko ütles, et tõuveise aretus on viinud toodangu näitajate poolest Eesti piimatootjad maailma tippu. Ka lihaveise kasvatuses on meie tõupullid hinnatud karja tõutunnuste parandajad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele