Keskkonnaamet taotleb hundijahi korralduse esialgse õiguskaitse lõpetamist
Keskkonnaamet esitas täna, 13. novembril Tallinna Halduskohtule oma seisukoha hundijahi korralduse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ning taotleb selle lõpetamist esimesel võimalusel.
Keskkonnaamet toetab ettepanekut küttida käesoleval jahihooajal kokku 117 hunti.
Foto: Pexels
Kohus kohaldas eelmisel nädalal Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini.
Huntide arvukus meie metsades on kasvanud nii suureks, et loomad otsivad toitu inimasulate juurest. Kiskjarünnakud kari- ja koduloomadele on sagenenud sedavõrd, et inimohvri lisandumine on üksnes aja küsimus. Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis eile vastavasisulise pöördumise peaminister Kristen Michalile.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma.Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul.Hundijahti on lubatud meil pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.
Ida-Virumaal Kukrusel kaevasid hundid ööl vastu 19. oktoobrit läbi nõuetekohase lambatara ja kahjustasid karja selliselt, et ka alles jäänud lambad tuli kahjustuste tõttu hukata, vahendab Eesti Jahimeeste Selts.
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.