Huntide arvukus meie metsades on kasvanud nii suureks, et loomad otsivad toitu inimasulate juurest. Kiskjarünnakud kari- ja koduloomadele on sagenenud sedavõrd, et inimohvri lisandumine on üksnes aja küsimus. Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis eile vastavasisulise pöördumise peaminister Kristen Michalile.

- Huntide rünnaku ohvriks langenud lammas.
- Foto: EPKK
„Regionaalpoliitiline jutt sellest, kuidas maapiirkondi tuleb kaitsta, on õõnes, kui see ei võta arvesse kõige olulisemat – maal elavat ja töötavat inimest,“ ütleb EPKK juht Kerli Ats. Pöördumises toob ta välja, kuidas põllumajandustootjad ja maainimesed üldiselt on hetkel seatud erakordselt haavatavasse olukorda. „Keskkonnaamet ja Jahimeeste Selts kinnitavad, et huntide tingimused Eestis on head, nende arvukus on kasvanud. Looduskaitse- ja jahireguleerimispraktika on suutnud tagada normaalse loodusliku tasakaalu. See näitab, et seireandmed, mille kogumise metoodika ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud, on tõestanud end usaldusväärsetena,“ sõnab Ats.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Üleminekuperiood on lehmale kriitiline – just sel ajal suureneb energiavajadus ja kasvab risk ketoosiks. Baltic Agro poolt pakutav MecoVit® ühendab mikrokapseldatud DL-metioniini, koliinkloriidi, betaiini ning B2- ja B12-vitamiini, toetades maksa ainevahetust, söömust ja energiataset, et lehm saaks uue laktatsiooni alustada tugevamana.