Huntide arvukus meie metsades on kasvanud nii suureks, et loomad otsivad toitu inimasulate juurest. Kiskjarünnakud kari- ja koduloomadele on sagenenud sedavõrd, et inimohvri lisandumine on üksnes aja küsimus. Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis eile vastavasisulise pöördumise peaminister Kristen Michalile.

- Huntide rünnaku ohvriks langenud lammas.
- Foto: EPKK
„Regionaalpoliitiline jutt sellest, kuidas maapiirkondi tuleb kaitsta, on õõnes, kui see ei võta arvesse kõige olulisemat – maal elavat ja töötavat inimest,“ ütleb EPKK juht Kerli Ats. Pöördumises toob ta välja, kuidas põllumajandustootjad ja maainimesed üldiselt on hetkel seatud erakordselt haavatavasse olukorda. „Keskkonnaamet ja Jahimeeste Selts kinnitavad, et huntide tingimused Eestis on head, nende arvukus on kasvanud. Looduskaitse- ja jahireguleerimispraktika on suutnud tagada normaalse loodusliku tasakaalu. See näitab, et seireandmed, mille kogumise metoodika ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud, on tõestanud end usaldusväärsetena,“ sõnab Ats.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.