Valkude kättesaadavus on toiduga kindlustatuses määrava tähtsusega
Novembrikuu Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul anti ülevaade turuolukorrast liidus. Taani ja Saksamaa tegid ettepaneku koostada liidu valgustrateegia.
Strateegia eesmärk on toota ja tarbida rohkem kohalikke valgukultuure, et vähendada sõltuvust impordist.
Foto: Pixabay
Valgustrateegia eesmärk on toota ja tarbida rohkem kohalikke valgukultuure, et vähendada sõltuvust impordist, tagada isevarustatus ja hoida looduskeskkonda.
Töötlemisinvesteeringute toetuse eesmärk on aidata kalandusettevõtjatel muuta oma ettevõtte töötlemisprotsess keskkonnahoidlikumaks. Seda saab teha nii digitaliseerimise, säästvamatele ja taastuvatele energiaallikatele ülemineku kui ka ressursitõhususe suurendamise teel. Taotlusvoor avaneb 2025. aasta veebruaris.
Rahvastikuprognoosid näitavad, et aastaks 2050 kasvab elanike arv Tallinna ja Tartu lähiregioonides, samas kaugemates piirkondades elanike arv väheneb. Värskelt tutvustatud üleriigilise planeeringu 2050 uuringud rõhutavad ulatusliku koostöö vajadust tasakaalustatud regionaalse Eesti nimel.
Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.
2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.