Valkude kättesaadavus on toiduga kindlustatuses määrava tähtsusega
Novembrikuu Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul anti ülevaade turuolukorrast liidus. Taani ja Saksamaa tegid ettepaneku koostada liidu valgustrateegia.
Strateegia eesmärk on toota ja tarbida rohkem kohalikke valgukultuure, et vähendada sõltuvust impordist. Foto: Pixabay
Valgustrateegia eesmärk on toota ja tarbida rohkem kohalikke valgukultuure, et vähendada sõltuvust impordist, tagada isevarustatus ja hoida looduskeskkonda.
Töötlemisinvesteeringute toetuse eesmärk on aidata kalandusettevõtjatel muuta oma ettevõtte töötlemisprotsess keskkonnahoidlikumaks. Seda saab teha nii digitaliseerimise, säästvamatele ja taastuvatele energiaallikatele ülemineku kui ka ressursitõhususe suurendamise teel. Taotlusvoor avaneb 2025. aasta veebruaris.
Rahvastikuprognoosid näitavad, et aastaks 2050 kasvab elanike arv Tallinna ja Tartu lähiregioonides, samas kaugemates piirkondades elanike arv väheneb. Värskelt tutvustatud üleriigilise planeeringu 2050 uuringud rõhutavad ulatusliku koostöö vajadust tasakaalustatud regionaalse Eesti nimel.
Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.
2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.