Nõo Lihatööstus võttis Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.

- Praegu töötab tehisintellekt meie pakkeliinil veel nii-öelda poole kohaga, kuid uuest aastast tahame teda juba täismahus tööle rakendada, sõnab ettevõtte juht Ragnar Loova.
- Foto: Vallo Kruuser
Novembris lõppes tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE rahastatud Nõo Lihatööstuse ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koostööprojekt, mille käigus testiti lahendust, mis võimaldab tootmisliinil teostada kvaliteedikontrolli masinnägemise tehnoloogia abil, teatas ettevõte. Projekti tulemusena valmis demolahendus, mida saavad tulevikus rakendada ka teised tööstusettevõtted.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nõo Lihatööstus laiendab tootmishoonet, et suurendada tootmisvõimekust ja toetada ekspordi kasvu. Ehitustööde ja uue sisseseade kogumaksumus ulatub ligi miljoni euroni.
Uue pakkeliini käivitamisega lõpetas Nõo Lihatööstus ämbrite kasutamise ning võtab järk-järgult kasutusele uudsed keskkonnasõbralikumad pakendid, mille tulemusel suureneb ka toodete säilivusaeg.
Uue pakkeliini käivitamisega lõpetas Nõo Lihatööstus ämbrite kasutamise ning võtab järk-järgult kasutusele uudsed keskkonnasõbralikumad pakendid, mille tulemusel suureneb ka toodete säilivusaeg.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.