Nõo Lihatööstus võttis Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.
Praegu töötab tehisintellekt meie pakkeliinil veel nii-öelda poole kohaga, kuid uuest aastast tahame teda juba täismahus tööle rakendada, sõnab ettevõtte juht Ragnar Loova.
Foto: Vallo Kruuser
Novembris lõppes tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE rahastatud Nõo Lihatööstuse ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koostööprojekt, mille käigus testiti lahendust, mis võimaldab tootmisliinil teostada kvaliteedikontrolli masinnägemise tehnoloogia abil, teatas ettevõte. Projekti tulemusena valmis demolahendus, mida saavad tulevikus rakendada ka teised tööstusettevõtted.
Nõo Lihatööstus laiendab tootmishoonet, et suurendada tootmisvõimekust ja toetada ekspordi kasvu. Ehitustööde ja uue sisseseade kogumaksumus ulatub ligi miljoni euroni.
Uue pakkeliini käivitamisega lõpetas Nõo Lihatööstus ämbrite kasutamise ning võtab järk-järgult kasutusele uudsed keskkonnasõbralikumad pakendid, mille tulemusel suureneb ka toodete säilivusaeg.
Uue pakkeliini käivitamisega lõpetas Nõo Lihatööstus ämbrite kasutamise ning võtab järk-järgult kasutusele uudsed keskkonnasõbralikumad pakendid, mille tulemusel suureneb ka toodete säilivusaeg.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.