Nõo Lihatööstus võttis Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.

- Praegu töötab tehisintellekt meie pakkeliinil veel nii-öelda poole kohaga, kuid uuest aastast tahame teda juba täismahus tööle rakendada, sõnab ettevõtte juht Ragnar Loova.
- Foto: Vallo Kruuser
Novembris lõppes tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE rahastatud Nõo Lihatööstuse ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koostööprojekt, mille käigus testiti lahendust, mis võimaldab tootmisliinil teostada kvaliteedikontrolli masinnägemise tehnoloogia abil, teatas ettevõte. Projekti tulemusena valmis demolahendus, mida saavad tulevikus rakendada ka teised tööstusettevõtted.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nõo Lihatööstus laiendab tootmishoonet, et suurendada tootmisvõimekust ja toetada ekspordi kasvu. Ehitustööde ja uue sisseseade kogumaksumus ulatub ligi miljoni euroni.
Uue pakkeliini käivitamisega lõpetas Nõo Lihatööstus ämbrite kasutamise ning võtab järk-järgult kasutusele uudsed keskkonnasõbralikumad pakendid, mille tulemusel suureneb ka toodete säilivusaeg.
Uue pakkeliini käivitamisega lõpetas Nõo Lihatööstus ämbrite kasutamise ning võtab järk-järgult kasutusele uudsed keskkonnasõbralikumad pakendid, mille tulemusel suureneb ka toodete säilivusaeg.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.