Riik toetab kalandusettevõtete ekspordivõimaluste laiendamist

Nutirakendusele üleminek sai alguse 1. juulist. PERK kasutuselevõtt kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamisel, samuti kala üleandmise, esmamüügi- ja veoandmete esitamisel on toimunud järk-järgult.

Läänemeres on mitmete toiduks tarvitatavate levinud kalaliikide olukord muutunud halvemaks, seda Kalafoori hinnangul.

Valitsus kinnitas rakenduskava muudatuse, mis toetab jääaluse kalapüügi arendamist Eesti rannikumeres ja siseveekogudel. Jääalune kalapüük pikendab püügiperioodi, tänu millele suureneb ranna- ja siseveekalurite püügitulu ja konkurentsivõime ning kohaliku kala aastaringne kättesaadavus.

2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.