Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et üsna heaks tulemuseks võib pidada, et hundijahi käigus kütiti 134 lubatud hundist pea 90%. „Huntidel läheb Eestis hästi. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda. Küttimine on üks teguritest, et saavutada ohjamiskavas seatud eesmärgid,“ selgitas Türna.
Seotud lood
Viljandimaal unistuste kodu leidnud prantslase Jérémy Tran-Sbraire’i talus sünnivad ilmselt juba mõne kuu pärast kutsikad, kes suudavad lambaid-kitsi huntide eest kaitsta. Tran-Sbraire imestab, et siinsed talumehed ei võta koeri appi, nagu tehakse seda näiteks Rumeenias ja Prantsusmaal.
Keskkonnaamet esitas täna, 13. novembril Tallinna Halduskohtule oma seisukoha hundijahi korralduse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ning taotleb selle lõpetamist esimesel võimalusel.
Huntide arvukus meie metsades on kasvanud nii suureks, et loomad otsivad toitu inimasulate juurest. Kiskjarünnakud kari- ja koduloomadele on sagenenud sedavõrd, et inimohvri lisandumine on üksnes aja küsimus. Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis eile vastavasisulise pöördumise peaminister Kristen Michalile.
Tallinna halduskohus kohaldas keskkonnaameti 1. novembri korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Sel ajal hunte küttida ei tohi.
Eelmise sügisel külvatud rapsi saagikoristuse järel algab uue hooaja planeerimine. Eduka rapsikasvatuse aluseks on hästi läbimõeldud väetamisstrateegia ja sobiva seemnematerjali valik.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele