Piimanduse tulevik Eestis: kogukonna ja majanduse tugisammas

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar räägib, kuidas piimasektor on oluliselt seotud maapiirkondade elujõulisusega ja kuidas piimandust ei ole seni laiemalt kogukondade kontekstis käsitatud.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.
  • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Piimandussektor on Eestis palju enamat kui pelgalt majandusharu – see on elujõulise maaelu selgroog, mille mõju ulatub kaugemale farmi piiridest. Loomakasvatus ja piimatootmine säilitavad maapiirkondade elukeskkonda, toetavad kogukondi, loovad töökohti ning edendavad innovatsiooni, olles ühtlasi üks Eesti toiduekspordi nurgakividest. Ometi on selle regionaalpoliitiline tähtsus jäänud seni alahinnatuks. Nüüd on aeg piimatootmisele uue pilguga vaadata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele