Eesti põllumajandustootjad on viimasel kümnendil suurendanud tootmismahte ja teinud märkimisväärseid investeeringuid, kuid sektor pole kasumisse jõudnud. „Põllumehed varustavad elanikke kvaliteetse ja väärtusliku toiduga ning tagavad Eesti toidujulgeoleku, kuid samas peavad nad tootma rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist toodangut ning oma saadusi võimalikult kõrgelt väärindama,“ ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane.
Seotud lood
Kuigi mitmel pool Eestis on ilmastikuolud saagikust tugevalt mõjutanud, ei ole tervikvaates veel põhjust rääkida sektori kriisist. Suuremad ja mitmekesise tootmisprofiiliga ettevõtted suudavad riske paremini hajutada, kinnitab SEB Panga suurklientide osakonna juhataja asetäitja Kaupo Karoles.
Mahetootmisega tegeletakse veel ainul selle pärast, et seda on odavam teha, raha ei kulu väetistele. Teine mahetootmise ja tegelikult terve põllumajandusliku tootmise probleem on toidutööstuse popsimõtlemine, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Eesti põllumajandussektori probleemide kõrval väärib esiletoomist hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud tõik, et piimatoodang lehma kohta kasvas eelmisel aastal 5% ja oleme oma tulemustega jõudnud Euroopa Liidu absoluutsesse tippu. Samas on piimatööstus õpikunäide sellest, kuidas mingi valdkonna suurepärane potentsiaal jääb meil lisandväärtuseks vormistamata ja ekspordime sisuliselt toorainet, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Eelmise sügisel külvatud rapsi saagikoristuse järel algab uue hooaja planeerimine. Eduka rapsikasvatuse aluseks on hästi läbimõeldud väetamisstrateegia ja sobiva seemnematerjali valik.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele