Eesti põllumajandus: tootlikkus kasvab, kasum kaob

Kuigi mitmel pool Eestis on ilmastikuolud saagikust tugevalt mõjutanud, ei ole tervikvaates veel põhjust rääkida sektori kriisist. Suuremad ja mitmekesise tootmisprofiiliga ettevõtted suudavad riske paremini hajutada, kinnitab SEB Panga suurklientide osakonna juhataja asetäitja Kaupo Karoles.

Mahetootmisega tegeletakse veel ainul selle pärast, et seda on odavam teha, raha ei kulu väetistele. Teine mahetootmise ja tegelikult terve põllumajandusliku tootmise probleem on toidutööstuse popsimõtlemine, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Eesti põllumajandussektori probleemide kõrval väärib esiletoomist hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud tõik, et piimatoodang lehma kohta kasvas eelmisel aastal 5% ja oleme oma tulemustega jõudnud Euroopa Liidu absoluutsesse tippu. Samas on piimatööstus õpikunäide sellest, kuidas mingi valdkonna suurepärane potentsiaal jääb meil lisandväärtuseks vormistamata ja ekspordime sisuliselt toorainet, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.