Eesti põllumajandus: tootlikkus kasvab, kasum kaob

Kuigi mitmel pool Eestis on ilmastikuolud saagikust tugevalt mõjutanud, ei ole tervikvaates veel põhjust rääkida sektori kriisist. Suuremad ja mitmekesise tootmisprofiiliga ettevõtted suudavad riske paremini hajutada, kinnitab SEB Panga suurklientide osakonna juhataja asetäitja Kaupo Karoles.

Mahetootmisega tegeletakse veel ainul selle pärast, et seda on odavam teha, raha ei kulu väetistele. Teine mahetootmise ja tegelikult terve põllumajandusliku tootmise probleem on toidutööstuse popsimõtlemine, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Eesti põllumajandussektori probleemide kõrval väärib esiletoomist hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud tõik, et piimatoodang lehma kohta kasvas eelmisel aastal 5% ja oleme oma tulemustega jõudnud Euroopa Liidu absoluutsesse tippu. Samas on piimatööstus õpikunäide sellest, kuidas mingi valdkonna suurepärane potentsiaal jääb meil lisandväärtuseks vormistamata ja ekspordime sisuliselt toorainet, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.