Seakasvatajad lõid sügavallapanu edendamiseks koostöövõrgustiku
Tartumaal tegutseva Vasula Lihapoe algatusel koondusid sügavallapanu tehnoloogiat viljelevad seakasvatajad seltsingusse. Koostöö eesmärk on hoida ja arendada loomade heaolu parandavat kasvatusviisi ning anda tarbijatele selgem võimalus teha teadlikke valikuid.
Loe AI kokkuvõtet
Sügavallapanu tehnoloogiat kasutavad seakasvatajad loovad seltsingu, et edendada loomasõbralikku kasvatust Eestis. Tartumaal asuv Vasula Lihapood algatab koostöö, mis ühendab mitmed piirkondlikud farmid, sealhulgas Vinimex OÜ ja Saara Lihameistrid, eesmärgiga arendada sügavallapanu tehnoloogiat, mis parandab sigade elutingimusi. Seltsingu kaudu soovitakse tõsta tarbijate teadlikkust ja populariseerida loodussõbralikku sealiha. Made-Britta Eensalu rõhutab, et sügavallapanu aitab säilitada traditsioonilist ja stressivaba seakasvatust, vähendades sabanärimise ja muude stressitegurite esinemist sigadel.
Tartumaal tegutseva Vasula Lihapoe initsiatiivil on loodud sügavallapanu viljelevate farmerite vaheline Sügavallapanu seakasvatajate seltsinguleping.
Seltsingusse kuuluvad lisaks Vasula Farmidele Vinimex OÜ (Lääne-Virumaa), Jaagumäe talu (Võrumaa), Sääsepaju OÜ (Jõgevamaa) ja Saara Lihameistrid (Lääne-Virumaa).
Edaspidi on plaanis luua ja rakendada ka toidukvaliteedikava „Põhusiga“. Kvaliteedikava eesmärk on pakkuda sealiha tootjatele võimalust turul eristuda ning anda tarbijatele võimalus valida lihatooteid, mis on pärit kõrgemates heaolutingimustes peetud loomadelt.
Seltsing kui koostöövorm
Seltsing on mittetulunduslik koostöövorm, mis luuakse kirjaliku seltsingulepingu alusel ühise eesmärgi saavutamiseks. Sügavallapanu seakasvatajate seltsingu moodustamine on Eesti seakasvatussektoris pigem pretsedenditu samm.
Vasula Lihapoe ühe eestvedaja Made-Britta Eensalu sõnul on seltsingu liikmete ühine eesmärk hoida ja arendada sügavallapanu tehnoloogiat, mis loob sigadele loomupärase ja avara elukeskkonna. Seltsingu kaudu soovitakse ühendada jõud, et säilitada ja tutvustada Eestis traditsioonilist seakasvatusviisi, kus loomade heaolu ja tootmise efektiivsus käivad käsikäes.
Sügavallapanukasvatus võimaldab toota kvaliteetset sealiha, pakkudes sigadele samal ajal väärikat elukeskkonda. „Tahame, et sügavallapanu kui sigade pidamise viis säiliks ja laieneks,“ kinnitas Eensalu. Vasula Lihapoe farmides kasvab sügavallapanul vähemalt pool sigadest.
Mida sügavallapanu tähendab?
Sügavallapanu tüüpi seakasvatustehnoloogia võimaldab luua elukeskkonna, kus siga saab maksimaalsel võimalikul määral teostada loomuomast tuhnimistegevust. Restpõrandal peetavatel sigadel puudub see võimalus ning see võib põhjustada stressi, mis väljendub muu hulgas teineteise sabade näksimises.
Uuringud on näidanud, et põhk on sabanärimise ennetamisel üks tõhusamaid vahendeid ning juba umbes 400 grammi põhku sea kohta päevas vähendab märkimisväärselt selle probleemi esinemist.
Põhu kasutamisel on otsene mõju sigade elukvaliteedile. Oluline on põhu pidev kättesaadavus, sest seda kasutatakse uurimiseks, mängimiseks, söömiseks, peitmiseks ja pesa tegemiseks. Põhk toimib pesapaiga kujundamisel ka loodusliku termoregulaatorina. Talvisel ajal eraldub allapanust bakterite elutegevuse tulemusena soojust. Nii nagu metssigade kari kujundab endale maapinnast sügavamale ja sademete eest varjatud pesapaiga, käituvad sead sarnaselt ka sügavallapanuga farmides, et kaitsta end tuuletõmbuse, otsese päikese, kuuma, külma ja muude häiringute eest.
Seab kasvatajatele lisakohustusi
Teaduslikes uuringutes on tõestatud, et põhk toetab sigade tervist mitmel moel. Põhk mõjub soodsalt ka seedimisele, sest sigadele meeldib põhukiudu närida. Seedekulgasse sattuv põhk stimuleerib soolte tööd ning parandab soolestiku tervist. Mõõdukas põhukiu tarbimine parandab söödaväärindust ja toitainete imendumist peensoole osas. Kuna põhu toitainesisaldus on minimaalne, seostatakse paranenud toitainete omastamist mikroobipopulatsioonide arenguga maos ja soolestikus.
Sageli tekib küsimus, miks siis sügavallapanutehnoloogiat laiemalt ei kasutata. Põhjuseks on selle ressursimahukus. Sügavallapanu seab tootjatele kõrgemad ootused nii tööjõu, põhu varumise, ladustamise kui ka ruumivajaduse osas. Sead vajavad rohkem pinda ning seetõttu mahub neid lauta vähem. Lisaks tavapärasele seakasvatustegevusele lisandub ka põhu tootmise ja logistika korraldamine.
Põhu varumine eeldab läbimõeldud tegevuskava, kus tuleb arvestada ajastuse, varumispiirkonna, masinapargi, logistika ning väljaõppinud meeskonna olemasoluga, et tagada kuiva ja kvaliteetse allapanu kättesaadavus.
„Seltsingu eesmärk ongi piirkondlikku seatootmist populariseerida. Eesti sealiha on kvaliteettoodang ning lihatarbijal peab olema võimalus teha valikuid, mis lähtuvad loomade elukeskkonnast,“ sõnas Eensalu.
Enimloetud
1
Farmi: kõik maksukohustused deklareeriti korrektselt
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele