Nädal põllul: niisked ilmad soodustavad haiguste levikut

Maikuu öökülmad, kuumus ja niiskusepuudus on toonud teraviljapõldudel nähtavale füsioloogilised laikused ning tõstnud fookusesse lipulehe kaitse õige ajastuse. Nädala põllul võtab kokku põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk.

Tänavused soojad ja niisked olud soosivad valgemädaniku levikut rapsipõldudel, mistõttu tuleb tõrje ajastamisel vaadata eelkõige põllu tegelikku kasvufaasi, varasemat fungitsiidset kaitset ja lähipäevade nakkusohtu. Samal ajal tasub hinnata ka õitsemisaegsete kahjurite esinemist, sest õigesti ajastatud pritsimine aitab ühe töökorraga vähendada nii haigus- kui ka kahjuririski.

Kevadine kasvureguleerimine õnnestub siis, kui põllul hinnatakse täpselt taimiku kasvufaasi ja lamandumisriski, kirjutab nädala põlluinfos põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Eriti oluline on arvestada talinisu, taliodra ja rukki erineva arengutempo, stressitaluvuse ning toodete kasutusakendega.

Tänavune kevad on olnud taimedele pigem katsumus kui ideaalne kasvuperiood. Kuigi vahepealsed soojad ilmad on pannud taliteraviljad aktiivselt kasvama, on sellele järgnenud öökülmad ja jahedad perioodid tekitanud taimedes stressi ning põhjustanud mitmesuguseid visuaalseid kahjustusi. Põldudel liikudes on selgelt näha, et taimik ei ole kõikjal ühtlane ning erinevad tegurid, nagu külm, kahjurid ja toitumishäired on jätnud oma jälje.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.