Eesti metsandusharidus muutuste tuules

Tänane saade "Mets ja majandus" viib kuulajad külla Luua Metsanduskooli, meie ainsasse metsanduslikku kutseharidust andvasse kooli. Vestlustest selgub, et metsameheks võib saada igaüks, kel selleks soov ja võime õppida.
Meelis Kall ja Haana Zuba-Reinsalu.
  • Meelis Kall ja Haana Zuba-Reinsalu.
  • Foto: Toomas Kelt
Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu on kindel, et metsanduslikku haridust saanud mehi ja naisi on vaja nüüd ja tulevikus. Pigem on tööturul neist puudus. „Ega metsandus pole erand, ka seda sektorit ootab ees vajadus asendada vanuse tõttu tööturult lahkunud inimesed noorematega.“ Direktori sõnul õppida soovijaid siiski jätkub, kuigi õppurite arvust ligi kolm neljandikku moodustavad täiskasvanud õppijad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele