“Kasvupinnas” keskendub sel korral loomakasvatusele – arutame ettevõtjatega, kas ja kuidas on suu- ja sõrataud pannud loomapidajaid muretsema. Saate teises osas räägivad Eestit väisanud usbeki farmerid, millised ootused on neil meilt ostetud veistele ja kuidas Usbekis tõuloomakasvatus toimib.
Usbeki farmerid olid Eestis EPKK kutsel.
  • Usbeki farmerid olid Eestis EPKK kutsel.
  • Foto: Juuli Nemvalts
Suurt kahju tekitav suu- ja sõrataud on Euroopas levimas. Kuidas Eesti farmerid selleks valmis on?
Kaiu LT OÜ juht Johannes Haasma ütles, et nemad võtsid ohutusmeetmed kasutusele juba jaanuaris, kui tuli Saksamaa uudis, mitte ei jäänud ootama, mis järgneb. „Korraldasime kohe ka koosoleku oma loomaarsti ja farmijuhatajaga, et kui taud peaks Eestile lähemale nihkuma, siis milliseid meetmeid me veel saame kasutusele võtta. Põhiteema on meil ikka logistika, kõik autod, mis meile väljaspoolt tulevad, kes veavad sööta, toovad loomi või veavad neid - see koht ongi meile suur probleem,“ tõdes Haasma. „Lisaks kõikvõimalikud hooldemehed, kes käivad meie territooriumil, peale Saksamaa uudist me rääkisime juba ka DeLavali ja Latteri hooldemeestega. Täna veel võivad nad meie territooriumile sõita, aga nad peavad kasutama kilesusse ja -ülikondasid, kui meie farmis tööd teevad.“
Ranged nõuded bioohutusele. Eelmisel reedel lisandus taudiga kimpus riikide hulka Slovakkia, kus nakkuse levik tuvastati Ungari piiriäärsetes maakondades. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko on seda meelt, et bioohutusest kinnipidamine on ainuke võimalus vähendada haiguse farmi viimist. Ka tuleks vähemalt selle aasta lõpuni loobuda igasugusest loomade farmi toomisest, kuna riskid on selleks liiga suured.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele